Horvaatia on kui kaunis ning temperamentne naine
Olemuselt meenutab Horvaatia temperamentset ning särtsakat, kaunist slaavi naist, kellest õhkub emotsionaalsust ja eneseteadlikkust. Just niisugust naiselikku lummavat ilu kogeb Horvaatias liikudes igal sammul – seda paika on õnnistatud uskumatuid kontraste ja hingematvaid vaateid pakkuva loodusega. Veidi üle neljamiljonilise rahvaarvuga ning pindalaltki kaunis väike maa näikse olevat endise n-ö idabloki riikidest üks suurema külgetõmbejõuga piirkondi, mis turiste kui võluväel kohale meelitab.
Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele on siin sügavsinine meri ja ilusad rannad, põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Seetõttu on Horvaatias võimalik puhata väga mitmekesiselt – nautida imekaunist loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, samuti sukelduda ja puhata rannas. Horvaatia on rikas UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide poolest – Plitvice järvede rahvuspark, Eufrazijeva basiilika Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, imeline Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel ning Püha Jakobi katedraal Šibenikis. Lisaks maailmapärandi nimistule leidub Horvaatias veel loendamatu hulk hindamatuid arhitektuuriväärtuseid, näiteks nagu Varaždin’i linn, mitmed keskaegsed kindlused ning muidugi maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, mis on kahtlemata nähtus omaette.
Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25°C) ja külmad talved (-0°C). Rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme - suvine temperatuur on soe (24°C) ja talved pehmed (+8°C). Kõrghooaeg puhkuseks on juulist augustini, kuid ka juunis ja septembris on ilmad selleks soodsad. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18°C ja 16°C.
Vaatamisväärsused
Dubrovnikut peetakse Aadria mere kõige kaunimaks linnaks. Lõuna-Horvaatias asuv kindluslinn võlub oma väljakute ja tänavate, kõrgete majade, kloostrite, kirikute, paleede, purskkaevude ja muuseumidega. Dubrovniki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas. Seal on maalilised ranna- ja mägikülad; iseäranis külastamist väärt on keskaegsed kindluslinnad Motovun, Buzet ja Labin. Ka arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest - Pula rannikulinnas asuv Rooma amfiteater, Poreči keskaegne linn ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Püha Euphrasiuse basiilika. Lisaks võlub Istra poolsaar 537 km ulatuses oma 40 valge kiviklibuse rannaga.
Krk on Horvaatia suurim saar. Krk pakub samanimelises linnas tükikest Horvaatia ajaloost oma vanalinna, katedraali ja linnamüüride varemetega.
Rijeka linn on silmapaistev suurima sadama ning huvitava arhitektuuriga vanalinna poolest. Suurepäraseks jalutuskohaks on keskaegne Trsati kindlusloss, mille kivimüüridelt avaneb kütkestav vaade linnale ja Kvarneri lahele. Trsati lähistel künkajalami juures asub Püha Neitsi Maarja kirik, frantsiskaanide klooster ja Püha Georgi kirik.
Zagreb – Horvaatia kultuuri-, teadus-, majandus- ja halduskeskuses on mitmeid vaatamisväärsusi: linna kuulsaim ehitis Zagrebi katedraal, linna südames asuv Jelacic väljak, Püha Markuse kirik, Euroopa top 10 hulka kuuluv Mirogoj surnuaed, 13. sajandil lõuna linnavärava kaitseks ehitatud Lotrscak torn, Neitsi Maarja maaliga Kivivärav ning Zagrebi kõige kuulsam turg Dolac, mis asub linna keskuses.
Rahvuspargid
Plitvice rahvuspark asub Horvaatia sisemaal ning tegemist on erineval kõrgusel paiknevate looduslike järvedega, mis pakuvad vaatemängulisi veekaskaade. Plitvice kandis on palju matkaradu, samuti on võimalik sõita väikese paadiga.
Paklenica looduspark asub Paklenica mäestikus Aadria mere rannikul. See on suurepärane paik kaljuronimise huvilistele ning matkajatele.
Mljeti looduspark asub Mljeti saarel ning pakub kauneid loodusvaateid.
Krka looduspark – mööda orupõhja voolav Krka jõgi on loonud iselaadse veemaailma, kus vesi pressib orupõhjast läbi kõikvõimalikke radu mööda.
Brioni rahvuspark – Brijuni arhipelaag koosneb kahest suurest männimetsaga kaetud saarest ja 12 väiksemast saarekesest. Lisaks lopsakatele tammesaludele ja okaspuumetsadele kasvavad siin ka mitmed haruldased taimeliigid nagu metskurk ja merimoon.
Erimenüü lastele
