Dubrovnik

Lisaks puhta ja selge veega Aadria mere randadele, hõrkude mereandide poolest rikastele sadamarestoranidele ning kaldal olijaid kaugustest meelitavatele lopsakatele rohelistele saartele võlub külastajaid Dubrovnikus selle rikas ajalugu ning uhke vanalinn. Muide, suurem osa Dubrovniku vanalinna aukartustäratavatest linnamüüridest ning tornidest on rajatud 12.-17. sajanditel. Omal ajal kaitsesid need müürid Dubrovnikut võimalike rünnakute eest, ent nüüdseks on neist saanud linna suurim tõmbenumber. Näiteks tasub kindlasti külastamist Nicifor Ranjina 1319. aastal rajatud Minceta nimeline, linna uhkeim ja võimsaim torn. Nüüdsel ajal on linna kaitsemüür 1940 m pikk ning maismaa piiril 4-6 meetrit ja merepiiril 1,5-5 m lai. Kõrgust on müüril pea 25 meetrit.

Kogu Dubrovniku vanalinn on UNESCO kaitse all ning kuulub maailma kultuuripärandi hulka. Antiikajal asus Dubrovniku lähedal linn nimega Epidauros, mis kuulus Bütsantsile kuni 7. sajandini, mil sellesse piirkonda tunginud avaaride ja slaavlaste hõimud selle hävitasid. Legendi kohaselt asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase või Lause (kreeka keeli kalju) samanimelise linna, mille nimest kujunes hiljem rotatsismi tulemusel Ragusa.

Et kahe erineva kultuuri omavaheline kommunikatsioon taandus sõnale „Dubrava“, kujunes sellest hiljem nende kultuuride kooskasvamisel nimi Dubrovnik. Ajapikku kujunes Dubrovnikust eraldiseisev ning tugev kaubandusriik, mille vallutas Napoleon aastal 1812. Vahepeal on linnriigil olnud veel hulganisti nimesid, kuniks aastal 1991 sai piirkonnast Horvaatia Vabariigi autonoomne osa.

Nüüdseks elab Dubrovnik oma ajalooga just niisuguses kooskõlas, et siinne kultuuriline keskkond on läbi põimunud nii romaani kui slaavi mõjutustest. Turiste meelitab lisaks värvikale ajaloole ka vahemereline kliima koos saart ja selle rannikuala palistavate jumalike restoranide ning rikkaliku kaupluste valikuga.