Valamar Argosy

Horvaatia on kui kaunis ning temperamentne naine

Olemuselt meenutab Horvaatia temperamentset ning särtsakat, kaunist slaavi naist, kellest õhkub emotsionaalsust ja eneseteadlikkust. Just niisugust naiselikku lummavat ilu kogeb Horvaatias liikudes igal sammul – seda paika on õnnistatud uskumatuid kontraste ja hingematvaid vaateid pakkuva loodusega. Veidi üle neljamiljonilise rahvaarvuga ning pindalaltki kaunis väike maa näikse olevat endise n-ö idabloki riikidest üks suurema külgetõmbejõuga piirkondi, mis turiste kui võluväel kohale meelitab.

Aadria mere rannikul asuv Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele on siin sügavsinine meri ja ilusad rannad, põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Seetõttu on Horvaatias võimalik puhata väga mitmekesiselt – nautida imekaunist loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, samuti sukelduda ja puhata rannas. Horvaatia on rikas UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide poolest – Plitvice järvede rahvuspark, Eufrazijeva basiilika Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, imeline Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel ning Püha Jakobi katedraal Šibenikis. Lisaks maailmapärandi nimistule leidub Horvaatias veel loendamatu hulk hindamatuid arhitektuuriväärtuseid, näiteks nagu Varaždin’i linn, mitmed keskaegsed kindlused ning muidugi maailma üks kõige paremini säilinud amfiteater Pulas, mis on kahtlemata nähtus omaette.

Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25°C) ja külmad talved (-0°C). Rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme - suvine temperatuur on soe (24°C) ja talved pehmed (+8°C). Kõrghooaeg puhkuseks on juulist augustini, kuid ka juunis ja septembris on ilmad selleks soodsad. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18°C ja 16°C.

Vaatamisväärsused

Dubrovnikut peetakse Aadria mere kõige kaunimaks linnaks. Lõuna-Horvaatias asuv kindluslinn võlub oma väljakute ja tänavate, kõrgete majade, kloostrite, kirikute, paleede, purskkaevude ja muuseumidega. Dubrovniki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas. Seal on maalilised ranna- ja mägikülad; iseäranis külastamist väärt on keskaegsed kindluslinnad Motovun, Buzet ja Labin. Ka arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest - Pula rannikulinnas asuv Rooma amfiteater, Poreči keskaegne linn ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Püha Euphrasiuse basiilika. Lisaks võlub Istra poolsaar 537 km ulatuses oma 40 valge kiviklibuse rannaga.

Krk on Horvaatia suurim saar. Krk pakub samanimelises linnas tükikest Horvaatia ajaloost oma vanalinna, katedraali ja linnamüüride varemetega.

Rijeka linn on silmapaistev suurima sadama ning huvitava arhitektuuriga vanalinna poolest. Suurepäraseks jalutuskohaks on keskaegne Trsati kindlusloss, mille kivimüüridelt avaneb kütkestav vaade linnale ja Kvarneri lahele. Trsati lähistel künkajalami juures asub Püha Neitsi Maarja kirik, frantsiskaanide klooster ja Püha Georgi kirik.

Zagreb – Horvaatia kultuuri-, teadus-, majandus- ja halduskeskuses on mitmeid vaatamisväärsusi: linna kuulsaim ehitis Zagrebi katedraal, linna südames asuv Jelacic väljak, Püha Markuse kirik, Euroopa top 10 hulka kuuluv Mirogoj surnuaed, 13. sajandil lõuna linnavärava kaitseks ehitatud Lotrscak torn, Neitsi Maarja maaliga Kivivärav ning Zagrebi kõige kuulsam turg Dolac, mis asub linna keskuses.

Rahvuspargid

Plitvice rahvuspark asub Horvaatia sisemaal ning tegemist on erineval kõrgusel paiknevate looduslike järvedega, mis pakuvad vaatemängulisi veekaskaade. Plitvice kandis on palju matkaradu, samuti on võimalik sõita väikese paadiga.

Paklenica looduspark asub Paklenica mäestikus Aadria mere rannikul. See on suurepärane paik kaljuronimise huvilistele ning matkajatele.

Mljeti looduspark asub Mljeti saarel ning pakub kauneid loodusvaateid.

Krka looduspark – mööda orupõhja voolav Krka jõgi on loonud iselaadse veemaailma, kus vesi pressib orupõhjast läbi kõikvõimalikke radu mööda.

Brioni rahvuspark – Brijuni arhipelaag koosneb kahest suurest männimetsaga kaetud saarest ja 12 väiksemast saarekesest. Lisaks lopsakatele tammesaludele ja okaspuumetsadele kasvavad siin ka mitmed haruldased taimeliigid nagu metskurk ja merimoon.

Dubrovnik – kauneim sadamalinn Aadria mere ääres

Aadria mere kõige kaunim linn Dubrovnik asub Lõuna-Horvaatias. UNESCO kaitse all oleva ajaloolise keskusega kindluslinn võlub väljakute, tänavate, kloostrite, kirikute, paleede, purskkaevude ning muuseumidega. Horvaatia lõunaosas asuv muinasjutuline ning väärika ajalooga sadamalinn oli omal ajal oluline kaubakeskus, tänaseks saabuvad siia aga peamiselt kruiisilaevad, mis toovad linna hulganisti külastajaid igast ilmakaarest.

Lisaks puhta ja selge veega Aadria mere randadele, hõrkude mereandide poolest rikastele sadamarestoranidele ning kaldal olijaid kaugustest meelitavatele lopsakatele rohelistele saartele võlub külastajaid Dubrovnikus selle rikas ajalugu ning uhke vanalinn. Muide, suurem osa Dubrovniku vanalinna aukartustäratavatest linnamüüridest ning tornidest on rajatud 12.-17. sajanditel. Omal ajal kaitsesid need müürid Dubrovnikut võimalike rünnakute eest, ent nüüdseks on neist saanud linna suurim tõmbenumber. Näiteks tasub kindlasti külastamist Nicifor Ranjina 1319. aastal rajatud Minceta nimeline, linna uhkeim ja võimsaim torn. Nüüdsel ajal on linna kaitsemüür 1940 m pikk ning maismaa piiril 4-6 meetrit ja merepiiril 1,5-5 m lai. Kõrgust on müüril pea 25 meetrit.

Kogu Dubrovniku vanalinn on UNESCO kaitse all ning kuulub maailma kultuuripärandi hulka. Antiikajal asus Dubrovniku lähedal linn nimega Epidauros, mis kuulus Bütsantsile kuni 7. sajandini, mil sellesse piirkonda tunginud avaaride ja slaavlaste hõimud selle hävitasid. Legendi kohaselt asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase või Lause (kreeka keeli kalju) samanimelise linna, mille nimest kujunes hiljem rotatsismi tulemusel Ragusa.

Et kahe erineva kultuuri omavaheline kommunikatsioon taandus sõnale „Dubrava“, kujunes sellest hiljem nende kultuuride kooskasvamisel nimi Dubrovnik. Ajapikku kujunes Dubrovnikust eraldiseisev ning tugev kaubandusriik, mille vallutas Napoleon aastal 1812. Vahepeal on linnriigil olnud veel hulganisti nimesid, kuniks aastal 1991 sai piirkonnast Horvaatia Vabariigi autonoomne osa.

Nüüdseks elab Dubrovnik oma ajalooga just niisuguses kooskõlas, et siinne kultuuriline keskkond on läbi põimunud nii romaani kui slaavi mõjutustest. Turiste meelitab lisaks värvikale ajaloole ka vahemereline kliima koos saart ja selle rannikuala palistavate jumalike restoranide ning rikkaliku kaupluste valikuga.