Armastusjumalanna sünnisaar
Päikeseline Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres Sitsiilia ja Sardiinia järel. Loodusgeograafiliselt kuulub Küpros küll Aasiasse, ent paikneb Euroopa vetes ning on nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt seotud enim siiski Euroopa ja ennekõike Kreekaga. Ometi kannab saar endas paljude teiste antiiksete tsivilisatsioonide mõjusid. Kõik see kokku loob siin pisut müstilise atmosfääri.
Küpros on Vana-Kreeka mütoloogiast tuntud armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite sünnipaik. Paphose linnast välja sõites, paigas nimega Petra tou Romeou asub ranniku lähistel türkiissinises meres Aphrodite nime kandev kivi, mis moodustab ümbritsevate kaljudega omamoodi ansambli. Legendi kohaselt olla armastusjumalanna just selle kivi juures merevahust välja astunud. Kivi vaadates jääb tunne, et Aphrodite ja koos temaga ka armastus on tõepoolest kusagil siinsamas, nende kaljude sees ja ümber. Muide, räägitakse, et kui ujud ringi ümber selle kivi, ei jää sa kunagi vanaks!
Kahe riigikorraga kaljune saar pakub ohtralt looduslikke kontraste ning siinsed päikesekuurortid ja looklevad rannad on klassika omaette. Suuremas osas saarest on riigikeelena kasutusel kreeka keel, ent põhjapoolne osa on hõivatud Küprose türgi kogukonna poolt ning seal kõneldakse türgi keelt. Nii restoranides kui ka kohvikutes saab ilusti hakkama nii inglise kui ka vene keeles.
Küprose pealinn Nicosia on saare suurim linn ning lummab külastajaid kauni vanalinna, unikaalsete freskode ning arheoloogiliste vaatamisväärsustega. Kel võimalust, tasuks külastada ka Küprose suuruselt teist linna Limassoli, kus asub ka enamik Eesti reisikorraldajate kuurorteid. Iseäranis suure kultuurilise ning emotsionaalse laengu annab sealne veinifestival.
Küprosele iseloomulikult kohtab siin kõikjal palju kasse – neid jalutab vastu tänavail ja rannaäärsetes kohvikutes ning neil on paljuski teistlaadi välimus, kui oleme siin Eestis harjunud. Oma pikliku koonu ning sileda karvaga meenutavad nad üldmuljelt ajalooraamatuist nähtud Vana-Egiptuse kasse.
Kaljuse Küprose sisemaalt jäävad enim meelde käänulised mägiteed, eksootilised viljapuud ning väikesed, ent piinlikult puhtad külad. Ohtralt leidub kreekapäraseid taverne, kus aeg näib justkui seisma jäävat ning jumalikke roogi pakkuv kreeka köök ja tohutu veinivalik külalisi hullutavad. Ning mis peamine – päike paistab ka siin 340 päeval aastas!