Antares ★★★★

Saar, mis murrab südameid

„Cecilia, you’re breaking my heart,“ meenub Sitsiiliale mõeldes klassikaks kujunenud fraas Simon & Garfunkeli hitist. Ehkki laulus oli siiski mõeldud tütarlast, murrab Vahemere suurim saar Sitsiilia sama edukalt rändurite südameid. Kes kord siia sattunud, selle südame võtab Sitsiilia omale pantvangiks.

Sitsiiliale südant kaotada ei ole ka mingi kunst – saare kirgas loodus koos pilvedeni kõrguva Etnaga, vulkaanilisel pinnasel kasvanud veini ning Türreeni merest püütud värske kraam võivad hingerahu viia küll. Sitsiilia enda süda aga öeldakse olevat Cefalu kuurortlinnas, kus elul on sootuks oma rütm ja igaühega meist omad plaanid. Siinses vanalinnas leidub võrratuid kohvikuid ja restorane, mis ei lase teid oma kaisutusest niipea lahti.

Itaalia koosseisu kuuluv, ent autonoomseid õiguseid omav Sitsiilia on Mandri-Itaaliast eraldatud Messina väina kaudu. Ta ei ole aga alati autonoomne olnud – aastast 1960 Itaalia riigi koosseisu kuuluv saar saavutas autonoomsed õigused aastal 1946. Sealtpeale on Sitsiilial eraldiseisev parlament, kes omab õigust vastu võtta seadusi oma regiooni majanduslikes, kaubanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes. Seega on Sitsiilia sisuliselt ja olemuslikult siiski justkui eraldiseisev maa.
Ühtekokku mahub saarele ligikaudu kuus miljonit elanikku.

Enamjaolt on Sitsiilia mägine. Kõrgeim mäetipp, 3350 meetri kõrgune Etna vulkaan teeb Sitsiiliast ühtlasi ka Euroopa kõrgeima saare. Etna on ka üks aktiivseimaid vulkaane maailmas, mida tunti lähedal ja kaugel juba antiikajal. Etna tipp on enamasti õrna pilvetekki mähitud ning mõjub seeläbi aukartustäratavalt. Kel tahtmist, on talvel võimalik Etna nõlvadel koguni suusatada! Ent asjaolu, et tegemist on arvestatava ja aktiivse vulkaaniga, ei lase Etna päriselt unustada – aeg-ajalt paiskab ta nõlvadele tumedavõitu tuhka.

Sitsiilia kaks suurimat linna – pea 800 000 elanikuga uhke pealinn Palermo ja omapärane vulkaanilinn Catania – on vaat et äärest ääreni täis rikkalikku kultuurilugu. Et Sitsiilia on kuulunud ajalooliselt nii Suur-Kreeka kui ka Rooma impeeriumi koosseisu, põimuvad siin võluval moel erinevad kultuurid. Pärast Rooma impeeriumi langemist on Sitsiilias mõnda aega peatunud nii bütsantsi, araabia, normanni kui ka hispaania vallutajad, mõjutades saart igaüks omal moel. Nii on Sitsiilia arhitektuur ja köök ühed värvikaimad kogu Itaalias, aga võib-olla isegi kogu Maal.