Horvaatia loodeosas, Aadria mere rannikul, Istra poolsaarel paiknev Pula linn kogub üha enam populaarsust kui eraldiseisev reisisihtkoht. Suuresti tänu Roomaaegsele amfiteatrile on linnal omamoodi antiikkultuuri aura, mis on suur osa muus osas tänapäevase linna identiteedist.
Tõepooles – Rooma-aegne amfiteater on Pula üks visiitkaarte. Seda peetakse kaasajal kõige paremini säilinud Vana-Rooma amfiteatrite hulka kuuluvaks, lisaks kuulub Pula amfiteater kuue kõige suurema säilinud amfiteatri hulka. Horvaatias on Pula amfiteater aga kõige paremini säilinud vanaaja monument, kus korraldatakse iga aasta juulikuus ka Pula filmifestivali ning mida on, muide, kujutatud ka Horvaatia 10-kunase rahatähe tagaküljel. Muu kauni kõrval väärib Pulas eraldi märkimist veel 1. sajandist pärit triumfikaar (horvaadi keeles Slavoluk Sergijevaca), samuti 1. sajandist pärinev Augustuse tempel ning Heraklese värav, 6. sajandist pärit väike kivikirik ning mitmed hiliskeskaegsed kirikud.
Linnas peitub teatav, omamoodi võluv vastuolu – ühtepidi on see olemuslikult antiikne, teisalt aga igati nüüdisaegne. Näiteks spordihuvilistele võiks ilmselt ütelda midagi Aldo Drosina nimeline staadion. Linnas elab 65 000 püsielanikku, mis on pea viis korda nii palju, kui on meie Võru linnas. Tõtt-öelda kuulub Pula linn Horvaatia suurimate linnade loetellu, ometi on ta suutnud säilitada sõbraliku väikelinna olemuse ja atmosfääri.
Tänu geograafiliselt atraktiivsele asendile Aadria mere rannikul tõmbab Pula ligi ka rannapuhkajaid ning sukeldujaid. Seda enam, et siinne kliima on selleks kui loodud – juulis ja augustis on päevane maksimaalne temperatuur keskmiselt 28 °C ja öine minimaalne temperatuur keskmiselt 18 °C. Ilmselt on põhjuseid enam kui küll, et Pula oma kevadsuvisesse reisikalendrisse märkida!
